Saturday, April 29, 2006

Kõige rõvedam postitus. Nõrganärvilistel soovitatav mitte lugeda.

No nii. Minu tervis paranemismärke ei näita. Kuna ma olen suhteliselt silmapaistev oma uue "omadusega", siis pean palju aru andma ja nüüd hommikul hakkasin mõtlema, et kui palju ma siis kõhinud olen. Kalkulatsioonid näitavad, et täna hommikul sai täpselt 7 päeva täis. Kuna härra Google-il oli visioon, et tavapärased uudisreporterid kaovad ära ja uudiseid hakkatakse edastama veebiblogides, siis ma mõtlesin, et ma võiksin kah kerge ülevaate anda oma olukorrast ja "ussirohtudest" mida tarbin. Mine tea, äkki mõni internetientusiast, sama probleemiga, satub minu blogisse ja siis tal lahendus(või osa sellest) kohe varnast võtta.

Symtoms are as follows:
  • hommikuks mõlemad ninad kinni. Kui natukene oodata ja nuusata, siis hakkab sealt kollast ollust tulema. Kui hommikul nina puhtaks nuusata, siis päeval peab ainult paar korda nuuskama.
  • Hääl hommikuks täiesti kadunud. Sosistada saab.

.......oot. Tegelt see on igav. Maiviitsi sellest siin kirjutada. Rümpan oma tee lõpuni ja panen parem apteegi poole. Ohohhh........lisaks tundub veel minule iseloomulik karakteristik olevat iseeneslikud hommikused ninaverejooksud.

Mesi hakkab otsa saama, teed on ikka palju tehtud. Mett saan ma tavaliselt doonorlusest. Peaks uue purgi sealt tooma. Kuid nad ei lase seal nii tihti käia kui soov oleks. Iga kord küsitakse minu käest, et kus Teie doonorikaart on. Küsin, et mille jaoks see vajalik on. Nemad vastavad, et see on teie enda jaoks - veregrupp ja viimane külastus kirjas. Ütlen, et mulle pole see vajalik. Minu doonorikaart on siin(ning osutan ebamääraselt kuskile kahe silma vahele). Aga vat nüüd ongi nii, et kunas ma seal ikka käisin viimati? Kalendrisse peaks hakkama kirja panema.

Nüüd peaks veel öösel teenitud raha üle lugema. Kujutan ette, et kogu see nuts läheb uute medikamentide tarvis.
527.-
Nüüd peseb öise roppuse maha ja siis paneb proviisori poole ajama.
Aga kas ma enne hommikust kah söön?
Nähh, mul on siin ainult mannaputru.
Moosi ei ole.
Selle asendab meega.

Kunas see Verekeskus TTÜ-sse nüüd pidigi tulema?

Friday, April 28, 2006

ääääää.....mu kõhulihased on NII haiged(loe: valusad). Vähe sellest, et täna on "Loogika" I kontrolltöö järeltöö ja ma nagu ei osanud selleks kohe mitte kuidagi valmistuda - kontrolltöö ajal võib kõiki materjale kasutada. Saatuse iroonia - I kontrolltöö sain ma 7 punkti 15-st. Oleks üks punkt rohkem olnud, oleks läbi saanud:(

Thursday, April 27, 2006

Sekventse söön ma hommikusöögiks

Lähenemas on "Loogika" II kontrolltöö. Täna lahendasima ühte huvitavat ülesannet. Kusjuures, meie õppejõud, Herr Loorents, on täiesti veendunud, et need teadmised, mis me omandame, ei too meile kasu mitte ainult arvuti süsteemidega jännates, vaid ka igapäevaelus. Kusjuures, tal võib täiesti õigus olla. Kohe näete, mida ma silmas pean. Ülesande tekst on järgmine: "Bimbo" helistab oma sõbrannale ja ütleb: "Ma olen väga ilus. Kuna olen väga ilus, siis ütlen sulle ausalt - võin endale kõike lubada. Kuigi....nojah....päris kõike kah lubada ei tohi." Vot siuke tekst. Ülesanne seisneb sellest, et teha kindlaks, kas jutt on loogiline. Vastus on, et Bimbo ajab parajat bullshit-i. Lahendus näeb välja selline.

Lisaks kimbutab mind hästi kahtlane haigus. Viimasel ajal(2-3 päeva) on nii olnud, et eriti siis kui horisontaal asendis olen, siis muudkui kõhin. Kurk haige ei ole, kuid kõhin. Nagu oleks mingi allergia. Kurgus siuke sügelus. Refleks käseb kõhida. Kõhin. Kuid paremaks mitte midagi ei muutu. Ma kujutan ette, et inimestel, kes mind ümbritsevad, on j****a kopp ees minu kõhimisest. Kui püstijalu olen, siis aitab kui midagi joon. Pikali olles ei aita mitte mingi siirup, rohi ega.....kõhimine. Eriti närvi ajab siis, kui täiega tahaks magada. Magada ei saa - kõhin. See on ju selline tegevus, mis nõuab keskendumist. Une pealt ei saa seda teha. Kui inimene kõhib, siis ta kasutab selleks hästi palju lihaseid. Ma arvan, et miljon korda rohkem kui naerdes. Kui nüüd veel detalidesse laskuda, siis kõhimine peaks endast kujutama suhteliselt suurt õhu väljavoolu väga lühikese aja jooksul. Aga et see õhk tuleks suu kaudu välja, siis on väga suur roll kõhulihastel. Proovige ise - pange üks käsi kõhu peale ja kõhatage. Tunnete? Mina küll tunnen. Tunnen, et kui mul see kõhimise maania edasi kestab, siis ma ei peagi enam teadlikult kõhulihaseid treenima. Kui ma nädal otsa kõhiks, siis mul oleks ideaalsed kõhulihased. Umbes sellised, nagu mul 11. klassis olid:p

Monday, April 24, 2006

Jou-jopsadi Kõigile!

Mul on häid uudiseid neile, kes tahtsid ratesse moderaatoriks saada kuid pidid ülitihedas võistlustules alla vanduma. Nimelt, Postimees otsib oma online väljaande kommentaaride jaoks moderaatoreid. Tean-tean, see ei ole nii prestiiźne amet kui ülihinnalise Rate.ee modeja olla aga Postimehe neljanda taseme moderaatoril on piisavalt võimu, et mõne artikli juures kommentaarimine üldse välja lülitada!

WOWWWWW!!!

Kõigest lähemalt loe --->siit<---

Saturday, April 22, 2006

oi-oiii. Orkutis piirati tegevusvabadust. Nüüd kui tahad kellegi profiili vaatamas käia, siis tuleb seda hästi vara hommikul teha, sest märgi jätavad maha ainult viimased külastused. Ma näiteks avastasin, et minu profiili käivad vaatamas inimesed, kellest seda oodata ei olnud.

Hahaaa - Vahele jäite!
SUCKERS!!!

Wednesday, April 12, 2006

The daughter of a wealthy producer was asked at school to write a story about a poor family. Her essay began: "Once upon a time there was a poor family. The mother was poor. The daddy was poor. The children were poor. The butler was poor. The chauffeur was poor. The maid was poor. The gardener was poor. Everybody was poor."

- Carleton Young,
quoted by Erskine Johnson

Tuesday, April 11, 2006

Väike päike igas päevasMa täiega fännan, selle koomiksi joonistajat. See on nagu mu leemik koomiks......kogu universumis. Minu arust kasutatakse selle joonsitamisel kogu perekonna abi, või on see isik lihtsalt geenius. Need situatsioonid on hästi naljakad kuna nad on elutruud ja tihti peale kajastavad tuttavaid olukordi. Äratundmisrõõm on alati suur!

A ma olen natukene kurb kah. Liis tuli mulle meelde ja see teeb kurvaks.

Natukene positiivsust annab see, et ma kirjutan seda sissekannet oma tööajast - "papp" tiksub. Tegeltikult tekitab see alateadvuses frustratsiooni, sest mind võidakse selle pärast lahti lasta:p

Nii et ma olen ikka kurb. Paganama Liis!