test

Mart testib kas see emailiga saatmise asi tootab. Kui tootab, siis on paris vahva.

Miikaeli sõnavara:


"Nohh, sänku-jänku, höörita oma kook lauale nüüd!"
"Suck your titties!"
"Muahahaaaaa, Säinas!!!"

Olen pool-pidulikul üritusel. Mul on seljas tume ülikond ja jalast on üks king puudu ning selgub, et mul on rohelised sokid jalas. Kuna olemasolev king on kõrge tallaga, siis lonkan tugevalt. Ürituse lõppedes ümbritsevad mind 5-6 suvisetesse kleitidesse riietatud nägusat näitsikut, kes on kõik minust huvitatud. Ühel nendest, nimelt Lucy Liu-l, õnnestub minuga teistele märkamatult kõrvale hiilida. Me kõnnime mööda treppe ülesse minu katusekorteri poole, mis kohale jõudes selgub asuvat kruiisilaevas. Mul läheb korduvalt meelest, et ma pean temaga rääkima inglise keeles. Ma võtan oma pintsaku seljast ja suure kergendusohkega kangutan kinga jalast. Lucy jälgib mind kogu see aeg.

Ning siis ärkan ülesse.

krt!

In Superman we trust!


Tahaks öelda: "I'm a huge fan of Superman!"
Kuid tegelikult see ei vasta tõele. Inimesena on Supermees minu arust mõku. Ta ei saa asjadega hästi hakkama. Seda tõestas ka tema viimane film - "Superman-i tagasitulek". Kuid vb ongi asi selles, et Hollywood on Superman-i maine maha mänginud. Kuid kangelasena, kes maailma päästab, on Superman väga 5.

Selles mõttes ma olengi nagu väike laps. Ma tahan uskuda, et kuskil on keegi, kes hoolitseb selles eet, et eksentrilised veidrikud võimu haarata ei saaks(no härra Põõsas on erand) ja et mulle üksi auto pähe ei kukuks. Kui ma pean valima, kas uskuda Jumalasse või Supermehesse, siis valiksin Supermehe. Ma olengi juba valinud.

Pakkuda öötööd.
Ööklubisse, graafikupõhiselt/kokkuleppel.

kontakteeruda aadressil
mart[punkt]seedre[ät]gmail[punkt]com

mida kiiremini, seda parem