Devil himself is my roomy

Nüüd on nii, et Imre kolis toast välja ja asemele kolis Migu. Juba esimesel õhtul saatis ta minu telefoniga suvalisele tüdrukule alljärgneva sisuga sõnumi:

I can't stop thinking of you. I miss your smile, i miss your touch, I miss your kiss...We are meant to be together. Kallistan ja suudlen õrnalt, M.

Ja et sellest ei olnud veel piisavalt palju, siis hakkas ta minu MSN-is ühele suvalisele(jälle) tüdrukule rääkima, et ma olen 2 aastat(vanuses 17-18) murru vanglas istunud ja praegu olen vägistamise eest tingimisi ja et ma tunnen II maailmasõja pärast süümekaid, kuna pean Adolfit enda pojapojaks. Mis kõige naljakam, see tsikk jäi kõike uskuma(see peaks nii mõndagi minu kohta ütlema:D). Lõpuks ta helistas mulle ja kukkus sõimama("KAS SA ARVAD, ET SEE OLI NALJAKAS? jne") ning ma ei saanudki mingit selgitustööd teha, sest ta lõpetas kõne ära.

Aga Michael? Migul oli lõbus. Ta naeris nagu kogu aeg.

Lõpp hea - kõik hea!