Eile käisin Olympicus. Võtsin osa new player turnast. Kukkusin välja 1,5h mängimist ning selle aja jooksul nägin kolme jaotuse juures flop-i, millest kahega läksin showdown-i :D(mitte ühtegi paari kah ei saanud) Esimene oli KT, millega paaritasin flopis oma kuninga ära aga kuna vastasel oli KJ, siis sinna läks minu 80% stackist. Tegin ühe 100-kroonise rebuy. Teine jaotus, millega ma olin big blindil ja millega lasti check-ides foldi näha oli nii mõtetu, et turnil ma lihtsalt foldisin selle asemel, et checkida. Kolmas jaotus, millega ma julgesin mängida(ja seega paremuselt teine selle 1,5h jooksul, kuid samas üldse viimane jaotus:D) oli Q9. Peale seda kui floppi tuli 4d-6-9d, läksin mina all-ini, mis calliti kahe teise mängija poolt. Ühele neist oleks ma showdown-il tuule alla teinud, kui teine sai masti ja selleks korraks oli minu järjekorras 4. turna läbi.
Tegelikult on äge see ärevus ja pinge, mis turna eel valitseb. Kogu aeg mõtled, et kuidas mängima peaks, noomid ennast mitte halbu calle tegema, heade kaartidega suruma. Vaatad teisi mängijaid ja mõtled, et kas mängid neist halvemini ja üritad välimuse järgi ära arvata, kes on maniakid. Pool tundi mänginud oled, siis on juba pinge maas ja tead, et tuleb lihtsalt õigeid kaarte oodata. Hoolimata sellest, et palju mängida ei saanud ja isegi raha lõhna ei tundnud, siis jäin enda performance-igab rahule.

Ja siis mängisin kodus veel partypoker-it peale ning sain vist seni maani mängitud single hand suurima kaotuse. Kui alguses oleks jätnud checkimata, siis oleks äkki suutnud villain-i foldima sundima. See jaotus tiirles veel öö otsa mul peas edasi-tagasi. Ma pean ütlema, et kõigest hoolimata, oli see siiski küünlaid väärt:)